Kirjandusinstituudi teadlased tegid kübaratriki: kolm kirjandusuurimust Keeles ja Kirjanduses

Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi teadlased on teinud ajalugu, avaldades artikleid lausa kolmes järjestikuses Keele ja Kirjanduse numbris. Artikleid ühendab keskendumine unustusehõlma vajunud teostele ja nende uurimine värsketest vaatenurkadest, täites lünki meie teadmistes nii aadli- kui ka tööliskirjandusest.

Kristi Viiding, Viktors Dāboliņš „Liivi- ja Kuramaa aadlike kirjanduslik enesekuvand XVII sajandi pilkeluules“ (Keel ja Kirjandus 4/2026)
Kristi Viiding ja Viktors Dāboliņš uurisid, millisena kujutasid varauusaja Liivi- ja Kuramaa aadlikud ennast oma saksakeelsetes värss-satiirides, pilkeepigrammides ja puänteeritud sonettides ajal, mil Eesti- ja Lätimaa olid Poola ja Rootsi ülemvõimu all ning kohalik pärus- ja teenistusaadel oli konfliktis nii võõraste kõrgaadlikega kui ka omakeskis. Siinne aadel ei kartnud pilkeluulet kasutada ei enesekaitseks, -esitlemiseks ega ka -õigustamiseks. Ajastu- ja žanritüüpiliselt ammutasid aadlikud nii antiigiretseptsioonist ja baroksest retoorikast, kui suhestusid ka kohaliku kroonikakirjutuse ja ajaloosündmustega. Loe artiklit siit.

Martin Klöker „Jakob Lenz, aadel ja balti kirjanduslik aadlimaastik“ (Keel ja Kirjandus 5/2026)
Martin Klökeri artikkel analüüsib, kuidas kujutas aadlit oma loomingus 18. sajandi üks tuntumaid Liivimaalt pärit mitteaadlikust literaate, Tormi ja tungi liikumises osalenud Jakob Lenz. Lenzi kriitilise huvi koondkujuna aadlike ja nende sotsiaalse maailma vastu käsitleb Klöker koduõpetaja tegelaskuju, kelle kaudu Lenz kujutab aristokraatlikku keskkonda „peaaegu veidrani karikatuursena“. Martini artikkel näitab, kuidas selline kirjanduslik kujutamine on seotud Lenzi enda eluga ja täpsemalt tema isiklike kogemustega Liivimaal. Loe artiklit siit.

Hegely Klaus „1905. aasta revolutsioonikirjanduse kaks näidet: „Wõitluse päiwil” ja „Edasi. Tööliste jõulualbum““ (Keel ja Kirjandus 6/2026)
Hegely Klausi artikkel kõrvutab kahte 1905. aasta revolutsioonides ilmunud albumit, mida seob võidujoovastus ja vihavaen valitseva korra vastu: nooreestlaste „Wõitluse päiwil“ ja tööliste jõulualbum „Edasi“. Artikkel uurib, kuidas asetub nooreestlaste revolutsiooniromantika vastamisi tööliskirjanike äratamise-ässitamisega ning milliseid kirjanduslikke võtteid autorid kasutavad revolutsioonikogemuse väljendamiseks. Loe artiklit siit.