Kristi Viidingu plenaarettekanne Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil

Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi direktor ja juhtivteadur Kristi Viiding avas oma neljapäeval toimuvas Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi plenaarettekandes Eesti- ja Liivimaa varauusaegse kirjanduse seni tundmatuid tahke.

Kristi Viiding

Dracones mordaces: varauusaegse Eesti- ja Liivimaa kirjanduslikke kihistusi

Moderaator: Pille Runnel

Varauusaja uurimine on Eesti humanitaarias viimaseil kümnendeil avardunud nii uurimisdistsipliinide ja -küsimuste mitmekesistumises kui ka töörühmade arvus ja nende omavahelise koostöö tasandil. Tänu rahvusbibliograafiate ilmumisele, seni tundmatute käsikirjaliste ja trükitud alliktekstide leidmisele ja teaduskäibesse toomisele on ka tollase mitmekeelse kirjanduse käsitlemine jõudnud 19. sajandi baltisaksa seisukohtade refereerimiselt avarama, m.h. Poola aja allikaid kaasava lähenemiseni. Veel kümnendi eest polnud teada, kas üldse, mille üle ja kuidas siinses varauusaegses kirjanduses naljatati ja mida pilgati. Sagedaste ülemvõimuvahetuste ja inimliku ettevaatlikkuse tõttu avaldati satiire, epigramme ja paroodiaid trükitult harva – nalja- ja pilkežanrides teosed piirdusid käsikirjalise, enamjaolt elitaarse levikuga. Mõni põlvkond hiljem kaotasid need tekstid ühiskondliku akuutsuse, muutusid keeleliselt (eriti alamsaksa ja ladina), lõpuks ka sisult arusaamatuks ja unustati hoopis. Ettekandes analüüsin seda siinse minevikumaailma osa küsides lõpuks, kas vaatamata üksiktekstide unustamisele jäi neist kultuuriülekande kaudu hilisemasse siinse ala kirjandusse või mentaliteeti miskit universaalsena püsima.

Loe edasi ja vaata ettekande „Dracones mordaces: varauusaegse Eesti- ja Liivimaa kirjanduslikke kihistusi“ salvestust ERR Novaatorist.